KERTU JUKKUM ⟩ «Teadsime, et ilmselt sureb loom tundide jooksul, ent haarasime ta kaasa ja...»

Istun kliiniku põrandal, vaatan kõhetu, vaevu jalgadel püsiva loomaga tõtt ja nutan lohutamatult. Tohter kutsus hüvasti jätma. Kass vaatab puurivalt otsa – justkui oleks tal midagi veel öelda – ja istub siis mu jalalabale lebama. Ta nurrub ja ma tean, et see võib olla ka valu väljendus.